top of page

quo vadis, Kopli trammiliin?

Kopli. Järgmine peatus Sepa

Olukirjeldus: viimane sõit

Ootame. Mina ja fotograaf. Kopli trammi lõpp-peatuses sillerdab meri vaateulatuses justnagu lõunamaal. Ainult seisnud vee lõhnas on midagi eestilikku, mis seguneb linnulaulu ja ootepaviljonis lõhnanoodi andva prügikastiga. Peatuse lõpus oleva TTÜ hoone ees pargib valge Mercedese maastur. Fotoaparaati märgates katkestavad auto kõrval keskustelus olnud vene keelt kõnelevad inimesed vestluse ja istuvad autosse.

 

Mõnda aega piidlevad nad ajakirjanikku ja fotograafi kahtlustavalt. Siis aga hakatakse vilgutama tuledega. Ei tea, kas vilgutatakse meile või proovib algaja juht lihtsalt oma uue sõiduriista tulesid. Pärast kümnendat vilgutamist ei tundu see enam veider, aga just siis otsustab Mercedes liikvele minna ja veereb aeglaselt meist mööda, sõitjad auto aknast trammiootajaid ehk mind ja fotograafi piilumas.

​

Lõpp on kuidagi inimtühi. Nagu maha jäetud. Isegi prügikaste pole siia kanti jagunud. Trammipeatuse nurgas seisab tühi täitesegu tünn, mis aegade jooksul näinud kõiksugu sisu.

 

“Eks need viimased trammid on sellised, et enne Malevat või isegi enne Sitsit ei tule kedagi peale,” nendib fotograaf kannatamatult küüti oodates. “Paistab? Ei paista?” küsin. Fotograaf vastab, et näe, seal üle tee.

 

Tramm on tühi, kui lõpp-peatusest viimase teekonna esimesse peatusesse veereb. Punane, küljel number 164, infotahvlil tekst “Depoosse”.

 

“Kopli. Järgmine peatus Sepa,” teatab hääl peatusi.

​

Viimane liini number 1 tramm peaks Koplist väljuma kaks minutit pärast südaööd. Aga justkui viimsele teekonnale kiirustades paneb tramm uksed minut pärast südaööd kinni ja asub teele. Trammijuht ütleb kabiini ust avades, et homsest võite sõita asendusbussiga number 52.

​

Meid tervitavad trammis aprikoosikarva säbrulised plüüštoolid – mitte kuigi sagedased Kopli trammides. Teise ukse juures, mitte kuigi ebatavalisena, on tooli alla voolanud vedelikku. Püüan vältida lõhna, et mitte tekitada seost vedeliku olemusega.

 

Sepa. Järgmine peatus Sirbi.

Tühjus, ei ühtki reisijat.

 

Sirbi. Järgmine peatus Maleva.

Peale tuleb paarike. Noormees ja neiu, kergema kesvamärjukese pudel ühes.

 

Maleva. Järgmine peatus Sitsi.

Hruštšovkad ja uue soojustuse saanud telliskividest korterelamud veerevad meist mööda. Opelid ja Mazdad maja ees. Mida uuemaks lähevad majad, seda tihedamaks ja kallimaks läheb autopark nende ees.

 

Sitsi. Järgmine peatus Angerja.

Tramm aeglustab sõitu, aga peatuses uksi ei ava – pole kedagi, kes oleks peale tulemas. “Angerjas tuleb ikka keegi peale,” loodab fotograaf.

 

Angerja. Järgmine peatus Sitsi.

“Hea, et me kihla ei vedanud,” märgib fotograaf. Kedagi ei tule siingi peale. Tramm teeb sama aeglustusega peaaegu peatuse, aga vuhiseb ka Sitsist mööda. Sitsi pood, peatus Puuvilla peatuses, paremat kätt laiuv kaubajaam unne vajunud diislivagunitega. Sõidame mööda logisevat teed, pea kohal trammiliine hoidmas tsaariaegsed liinipostid. Tühi. Tramm on tühi, linn on tühi, viimane reis on tühi.

 

Volta. Järgmine peatus Telliskivi.

Voltagi, Kalamaja serv, on inimtühi. Autopark puitelamute ees läheb kallimaks, tänavaid paitav valgustus on teravam ja eredam.

 

“Telliskivi, järgmine peatus Balti jaam,” tõttab teadustaja hääl ütlema, enne kui tramm veel Telliskivi Depooturu ja Kolme Lõvi Baari juurde pöörangule jõuab.

 

“Balti jaam,” teatab hääl justnagu teades, et keegi on peale tulemas. Ja tulebki – viimase reisi viies sõitja tikkontsadel kõrguv neiu tipib trammi astmetest üles ja jääb tagaotsa seisma.

 

Põhja puiestee. Järgmine peatus Linnahall.

Siingi ei tule keegi peale. Fotograafil on igav. Ta astub ligi viimase sõidu esimestele reisijatele, neiule ja noormehele. Teeb juttu, sest rahvamasse pildistamiseks pole ja ajaviiteks võiks ju paarikese pildile püüda. Kesvamärjukesega seltsis reisijad on lahked poseerima.

 

Linnahall. Järgmine peatus Mere puiestee.

Linn on jäänud täiesti tühjaks, vaid sadamast voogab välja autosid. Ju on Soome laev just jõudnud.

 

Mere puiestee. Järgmine peatus …

Video: viimase trammi ajahüpe

Kopli trammi ajahüpe

Järgmine peatus:depoo

Kui see oleks tavapärane reis, keeraks see Mere puiesteelt vasakule ja võtaks suuna Kadriorgu. Aga see tramm nii ei tee.

Mere puiesteel väljuvad needki kolm reisijat, kes meiega Koplist tulid.

 

“Ja jedu v Pärnu maantee depoo,” ütleb trammijuht kabiinist pead välja pistes ja suleb uksed.

 

Trammiukse taga seisab küll kõrvaklappides tüdruk, kellele uksed jäävadki suletusks. Jätkub teekond.

 

Viru. Järgmine peatus Vabaduse väljak.

Kesklinn on nagu teisipäevane kesklinn ikka. Autosid liigub, inimesi mitte.

 

Vabaduse väljak. Järgmine peatus Kosmos.

Infotahvel trammi ninal ütleb: "Depoosse". Ja küllap see ei kutsu peale ka reisijaid. Kuid siiski. Vabaduse väljakul siseneb valgesse riietatud preili, kes eest kolmandasse pinki maandudes andunult telefoni näpib. Ta ilmselt ei tea, et see on selle trammi ja selle liini viimane sõit pikaks ajaks. Pangad, kohvikud ja poed tuhisevad mööda. Tramm teeb nagu kord ja kohus “tirrr”, et anda märku uste suglemisest, kui Kosmoses uksed kinni paneb.

 

Õnnepalee liugleb mööda, enne kui teadustaja hääl ütleb: “Vineeri”.

 

“Tramm sõidab depoosse,” teatab trammijuht uuesti pead kabiinist välja pistes ja viipab valgesse riietatud neiule käega ukse suunas. Too kargab selle peale püsti ja sama kiirelt kui ühendusid lahti tema silmad nutitelefonist, on ta trammist väljas.

 

Anname fotograafiga märku, et depoo meid ei hirmuta ja oleme valmis trammiga lõpuni koos kulgema. Rattad kumisevad kõrvulukustavalt viimasel pöördel vanast Lutheri mööblivabrikust möödudes, vabrikuhoonest, kuhu praegu on end sisse seadnud eksklusiivkorterid. Trammis pole aga midagi eksklusiivset. Nii käib see igal õhtul. Ei midagi erilist.

 

Tramm seisatab depooväravas ja nii ongi see sõit lõppenud.

Seisatame pidulikult väravas. Trammijuht võtab rohelise kilekoti näpu otsa. Tema jaoks on päev lõppenud. Nagu ka trammile nr 164, viimasele senisel Kopli liinil.

1250 eurot - nii palju maksab 1 meeter uut kopli trammiteed

Rekonstrueeritav trammitee on Viru väljakust kuni Kopli depooni 16 kilomeetrit pikk. Rööpad paigaldatakse betoonalusele, vahetatakse välja kontaktliin ning kandemastid.

 

Lõigul Suur Rannavärav – Balti jaam viiakse trammitee lähemale Skoone bastionile, arvestades võimalikku Rannavärava tänava sulgemist autoliiklusele. Kolme veoalajaama paigaldatakse uued seadmed.

​

Viru ringil arvestatakse Tallinna uue peatänava visiooniga. Kõik peatused saavad trammiooteplatvormid ning ootekojad. Sõiduteega ristumised muudetakse ohutumaks, paigaldades foorid ning kujundades ümber liikluslogistilised lahendused. Kopli trammidepoo saab võimekuse parkida uusi CAF Urbos tramme.

​

​

Töid tehakse järgneva graafiku alusel:

I etapp

1) trammiliiklus suunal Viru ring – Kopli suletakse 1.06.2016;

2) ehitustööd lõigul Viru ring – Suur-Rannavärava tee toimuvad 1.06 -31.08.2016;

3) Balti jaama kõrvale rajatakse ajutine tagasipöördering 1.06 - 31.08.2016;

4) trammiliiklus taastatakse lõigul Viru ring – Balti jaama ajutine tagasipöördering alates 1.09.2016.

II etapp

1) uue Skoone bastioni kõrvalt kulgeva trammitee ehitamine Suur-Rannavärava tänavast Balti jaama ajutise tagasipöörderingini toimub 2017. aasta suvel, kuna tööde tegemine sõltub vallikraavi tugimüüri eksponeerimiseks vajalikest ettevalmistustest.

III etapp

1) Kopli suunalise trammitee ehitamine alates Balti jaamast kuni Kopli depooni september 2016 – oktoober 2017;

2) Kopli depoo rekonstrueerimine 2017. aasta kevad-sügis.

Trammiliikluse katkestamisel teenindavad sõitjaid asendusbussid.

​

Tallinna Transpordiamet teatab, et pooleteist aasta pärast on sellega kogu trammiliiklus 21. sajandile kohane. 

Olukirjeldus: sõit depoosse
Sõit jätkub siiski
bottom of page